'why-oh-why' blues

jõudsin eile oma murdepunkti ning läksingi pooleks

nüüd olen kõndiv Valu kehastus ja kui saaks teeks oma sisikonnale restardi


ma ei tea, mida teha nende saladustega, mis kellegi elu ära rikuvad, aga mida varjata ei ole õige

aga kes olen mina otsustamaks, mis on õige, mis vale?

aga enda elu elan siiski mina, minu Mina on see, kes peab otsustama ning siis käituma vastavalt tehtud valikule, seal polegi midagi muud

peas on sipelgad, silmade taga põleb midagi
magada tahaks
magada
magada
tuhat aastat nagu laulis Lou

pidevalt mõtlen, et vaja ennast korraks veel kokku võtta, siis on hästi

aga see ei saa kunagi otsa, see pole kunagi "korraks veel", alati on vaja seda uuesti teha
tervitused Maslow'le siinkohal

kummaline lausa, see asi me peas
kuidas see aina uut infot suudab vastu võtta
aga kui käib mingi hetk klõps?
ma ei taha, et miski mul peas klõpsataks

klõpsuvabadus peaks seaduses kirjas olema
ületöötamine ja üleõppimine on uue aja haigused, süvenevad haigused,
kõik käivad ringi ja riskivad selle klõpsatuse saabumisega
milleks?