öises-jäises-libedas-alkaloidses seisundis mööda Pärnut kodu poole tammudes sukeldusin eile ajaviiteks porilompi. tulemuseks on aina tõusev halb enesetunne või on halb enesetunne sellest, et tunnen end halvana? igatepidi kehv ja tahaks väikese piiksuva kerana voodi alla peitu pugeda.
see udu mu peas ei mõtlegi enam ära minna.
pole oma pead kuskile parandusse ka viia, ainult baari, aga seal toimub ju reaalsuses pea lõhkumine.
kunagi kirjutasin, et tahaks targem olla kõigest, mis hirmutab ja tegutsemisjulguse halvab, nüüd tahaks aga targem olla asjade tegemata jätmise koha pealt, nt see neetud alkohol.
kõigel näikse olevat vähemalt 2 kui mitte rohkem suunda,
tunnen end maru tobedalt, et kogu aeg poole tee pealt tagasi kõnnin, et mujale minna.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
0 comments:
Post a Comment